
Mida teie laps harjutab
Hirmu väljaütlemine, ühe väikese sammu astumine ning abiline või „julgusasi“.
Kui tuli süttib, osutub koletis pimeduses naljakaks ja kangelane astub „kolm julgusesammu“. Hirm väheneb, kuid ei kao täielikult — ausalt. Lugu ei lisa uusi hirme ja pinge laheneb samas loo osas.
Viis sammu, mida teie laps harjutab
Ütle hirm välja
„Ma kardan pimedat koridori.“ Kui see on välja öeldud, muutub see väiksemaks.
Julgusasi ja abiline
Taskulamp, kaisuloom, keegi, kes jääb sinu juurde.
Kõige väiksem samm
Mitte kogu koridor korraga — kõigepealt ainult ukseni.
Järgmine samm
Kui esimene õnnestub, mine natuke kaugemale.
Ole uhke, et proovisid
Julge olla ei tähenda mitte karta — see tähendab proovida ka siis, kui kardad.
Kuidas lugu seda näitab
Koletis pimeduses osutub millekski väikeseks või naljakaks. Kohandame hirmutavust lapse vanusele — ja me ei too kunagi sisse uusi hirme.
- 1 · Avasta
Kangelane väldib pimedat koridori ega saa ekspeditsioonile minna. Sõber näitab talle oma „kolme julgusesammu“.
- 2 · Proovi
Teie laps valib kangelase julgusasja ja esimese sammu. Laterna abil avastab kangelane, mis varju heidab.
- 3 · Õpeta
Noorem olend kardab — kangelane näitab talle, kuidas võtta asja vähehaaval.
Viimane lehekülg: magamistoa tule esmakordne kustutamine — taskulamp padja all.
Vanuse järgi
- Areng
- Kardab peamiselt seda, mis näeb hirmus välja (pimedus, koletised, muunduv tegelane); lohutab pigem tegu — valgus, kallistus — kui selgitused. Sparks & Cantor 1986
- Loos
- Ilma pinge ja hirmsate stseenideta; koletis on algusest peale naljakas. Vanem loeb ette.
- Areng
- Ühes uuringus olid hirmud ja hirmuunenäod tipus just 7–9-aastaselt — seepärast doseerime põnevust hoolikalt. Muris et al. 2000
- Loos
- Käsitletakse hoolikalt: selles vanuses lastel on palju hirme — pimedus, loomad, uued kohad.
- Areng
- Hirm väljamõeldud olendite ees taandub ja kasvavad mured — kool, sooritus, lähedaste tervis. Muris et al. 2000
- Loos
- Hirm kontrolltööde, esinemise või ebaõnnestumise ees; samm-sammuline plaan.
- Areng
- Mure selle pärast, mida teised arvavad; tundlikkus hinnangute suhtes. Somerville 2013
- Loos
- Hirm teiste hinnangute ees; julgus ilma loenguteta.
Millele me tugineme
Lähenemine
Igapäevaste hirmude puhul aitab neile läheneda väikeste sammudega (julgusredel), kiita julgust ja väljendada usku („see on raske ja sa saad hakkama“), selle asemel et lasta lapsel kõike vältida. Lugu kohandab põnevust vanusele, sest hirm võib tulla ka teabest. Tõsine ärevus vajab spetsialisti.
Hinnang puudutab lähenemist, mitte meie koomiksit — koomiksit ennast pole veel teaduslikult testitud.
Mida ütlevad uuringud
Hirmud ja hirmuunenäod olid tipus umbes 7–9-aastaselt ja lapsed omistasid oma hirme kõige sagedamini teabele — sellele, mida nad olid kuulnud või näinud, sealhulgas lugudele.
3–5-aastaseid lapsi hirmutas peamiselt välimus (tegelase muundumine), 9–11-aastaseid pigem sellele eelnev pinge — seepärast me kõige noorematele hirmutavaid muundumisi ei joonista.
Ärevushäirete ravi on kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): pärast ravi oli remissioonis 49,4% lastest, ootejärjekorras olijatest 17,8%; võrreldes tavapärase raviga selget erinevust ei olnud.
Kliinilises uuringus ei olnud programm SPACE (vanemad lõpetavad järk-järgult vältimisega kohanemise ja väljendavad usku lapsesse) KKT-st vähem tõhus; uuritakse ka lühikest vanemate juhitud KKT-d spetsialisti juhendamisel. Tegu oli professionaalse raviga, mitte lugude lugemisega.
Mida me sel teemal ei luba
Et koomiks ravib ärevust. Tõsine või pikaajaline ärevus vajab spetsialisti; lugu on mõeldud igapäevaste hirmude jaoks ja selle mõju pole veel testitud.
Peamised allikad
- Muris, P., Merckelbach, H., Gadet, B., & Moulaert, V. (2000). Fears, worries, and scary dreams in 4- to 12-year-old children: Their content, developmental pattern, and origins. Journal of Clinical Child Psychology, 29(1), 43–52. doi.org/10.1207/s15374424jccp2901_5 abstract
- Sparks, G. G., & Cantor, J. (1986). Developmental differences in fright responses to a television program depicting a character transformation. Journal of Broadcasting & Electronic Media, 30(3), 309–323. doi.org/10.1080/08838158609386626 abstract
- James, A. C., Reardon, T., Soler, A., James, G., & Creswell, C. (2020). Cognitive behavioural therapy for anxiety disorders in children and adolescents. Cochrane Database of Systematic Reviews, 2020(11), CD013162. doi.org/10.1002/14651858.CD013162.pub2 abstract
- Lebowitz, E. R., Marin, C., Martino, A., Shimshoni, Y., & Silverman, W. K. (2020). Parent-based treatment as efficacious as CBT for childhood anxiety (SPACE). JAACAP, 59(3), 362–372. doi.org/10.1016/j.jaac.2019.02.014 metadata
- Thirlwall, K., Cooper, P. J., Karalus, J., Voysey, M., Willetts, L., & Creswell, C. (2013). Treatment of child anxiety disorders via guided parent-delivered CBT: RCT. British Journal of Psychiatry, 203(6), 436–444. doi.org/10.1192/bjp.bp.113.126698 metadata
- Creswell, C., et al. (2017). Clinical outcomes and cost-effectiveness of brief guided parent-delivered CBT and solution-focused brief therapy for treatment of childhood anxiety disorders: RCT. Lancet Psychiatry, 4(7), 529–539. doi.org/10.1016/S2215-0366(17)30149-9 metadata
- Somerville, L. H. (2013). The teenage brain: Sensitivity to social evaluation. Current Directions in Psychological Science, 22(2), 121–127. doi.org/10.1177/0963721413476512 metadata
- kokkuvõte kokkuvõte või täistekst loetud
- metaandmed bibliograafilised andmed kontrollitud
- asutus asutuse ametlik dokument
Kes selle koostas ja millal
Koostanud Ink & Brave'i toimetus meie tõendusbaasi põhjal (allikaid kontrollitud 8. novembril 2026, viimati uuendatud 9. novembril 2026).
Kui tuju on
- Ärge öelge „pole midagi karta“ — proovige „ma saan aru, et sa kardad“.
- Kui teie laps soovib, võib koomiksi julgusasi elada ka kodus.
Kui koomiksist ei piisa
- Hirm piirab teie last tõsiselt (ta ei saa magada, ei taha välja ega kooli minna) või kestab kaua.
- Pärast hirmutavat sündmust või paanika või tõsise ärevuse korral rääkige lastearsti või perearsti või lastepsühholoogiga.
Vajate kohe abi? Kui keegi on ohus, helistage kohalikule hädaabinumbrile — EL-is 112, Ühendkuningriigis 999, USA-s ja Kanadas 911, Austraalias 000. Laste ja vanemate abitelefonid riikide kaupa
Korduma kippuvad küsimused
Kas koomiks ei hirmuta mu last veelgi rohkem?
See ei ole õudus. Kohandame pinget lapse vanusele ja koletis osutub alati millekski väikeseks või naljakaks.
Kas hirm kaob täielikult?
Seda me ei luba. Koomiks aitab teie lapsel harjutada väikesi samme; hirm võib väheneda, kuid ei pruugi täielikult kaduda.
Kas see sobib koolihirmu puhul?
Tavalise närvilisuse puhul jah. Kui teie laps kardab kooli, sest keegi teeb talle haiget, vaadake teemat Usaldusväärsele täiskasvanule rääkimine ja rääkige kooliga.
Lugemist lapsevanematele
- Artikkel valmimisel Hirm pimeduse ees: kuidas aidata ilma lauseta „pole midagi karta“
Isikupärastatud raamat: Hirm ja julgus
Isikupärastatud raamat sellel teemal — lugu hinnaga 9,90 € (1 lugu · 16 lehekülge) või terve seiklus hinnaga 24,90 € (3 lugu · 48 lehekülge), pildiraamatu või koomiksina. Kõigepealt tasuta kangelase joonistus.





