Sõbrad ja kõrvalejäämine

Kuidas aidata lapsel mänguga liituda ja sõpru leida?

Lühidalt

Mänguga liitumine on oskus, mitte iseloomujoon: aitab vaadata, mida mängitakse, liituda millegi pakkumisega, viisakalt küsida, tulla toime „ei“-ga ja proovida mujal — ning kutsuda üks sõber. Kuid aktsepteerimine sõltub ka ümbritsevatest; kui tegu on kiusamisega, peavad täiskasvanud tegutsema. Loos „Sõbrad“ harjutab teie laps neid samme kangelasena.

Ei tea, milline teema? Juhend vanuse järgi →

Tüdruk toob purje lastele, kes ehitavad lendava saare rannal parve; prillidega poiss viipab ta enda juurde.

Mida teie laps harjutab

Oskus

Märgata, kes on kõrvale jäänud, ja kutsuda ta kaasa — või küsida viisakalt „Kas ma võin ka mängida?“ ja tulla toime, kui keegi ütleb ei.

Mida lugu teeb ise — teil pole vaja midagi teha

Maailma saabub uus tegelane ja keegi ei kutsu teda. Maailma ülesande saab täita ainult koos temaga — kangelane märkab seda ja kutsub ta enda juurde. Viimane lehekülg näitab sama sammu mänguväljakul.

Viis sammu, mida teie laps harjutab

  1. Vaata, mida mängitakse

    Vaata natuke aega: mis mäng see on, kes mida teeb, mis on puudu.

  2. Liitu pakkumisega

    Too midagi, mis mänguga sobib: „Mul on teie parve jaoks puri.“

  3. Küsi

    „Kas ma võin ka mängida?“ — valjult, selgelt, naeratades.

  4. Tule toime „ei“-ga ja proovi mujal

    „Ei“ täna ei tähenda „mitte kunagi“. Kangelane proovib teist gruppi või ainult ühte inimest.

  5. Kutsu üks sõber

    Alustuseks piisab ühest heast sõbrast. Ja vastupidi: märka, kes on kõrval, ja kutsu ta kaasa.

Kuidas lugu seda näitab

Kangelane on uus saarel, planeedil või rüütlikoolis. Ta pole kunagi „vaeseke“ — tal on tugevus, millest teised veel ei tea.

  1. 1 · Avasta

    Kangelane seisab kõrval ja ootab, et keegi teda märkaks. Midagi ei juhtu. Siis näeb ta, kuidas teine tegelane liitub mänguga, pakkudes sellele midagi.

  2. 2 · Proovi

    Teie laps otsustab, mida kangelane kaasa toob ja mida ütleb. Esimest korda kuuleb kangelane „ei“ — ja proovib mujal.

  3. 3 · Õpeta

    Saarele saabub veel üks uus laps. Kangelane märkab teda ja kutsub ta enda juurde — nüüd teab ta, mis tunne see on.

Samm päris ellu

Viimane lehekülg: vahetund kooli mänguväljakul — sama samm, üks lihtne lause.

Vanuse järgi

3–5 aastat
Areng
Mängib sageli teiste kõrval ja hakkab mängima koos; aitab üks lihtne lause: „Mängime!“
Loos
Kõrvuti mängimine, mänguasja laenamine, üks lause: „Kas ma võin sinuga mängida?“
6–8 aastat
Areng
Grupi kuulumine on oluline; 8–9-aastastega tehtud uuringus tabas tõrjutus kõige rohkem enesehinnangut. Abrams et al. 2011
Loos
Mängureeglid ja liitumine pakkumisega; „ei“-ga toimetulek ilma pisarateta ja mujal proovimine.
9–11 aastat
Areng
Positsioon grupis on võtmetähtsusega; narrimises ja kiusamises on igal lapsel roll — ka sellel, kes lihtsalt pealt vaatab. Salmivalli et al. 1996
Loos
Sõpruskonnad ja kõrvalejäämine; ühe ühiste huvidega sõbra leidmine, kiusamise äratundmine.
12–14 aastat
Areng
Tõrjutus tabas 13–14-aastasi peamiselt kuuluvustundes; suurt rolli mängivad grupid ja veebikeskkonnad. Abrams et al. 2011
Loos
Grupid ja grupivestlused; eneseväärikus ei sõltu ühest sõpruskonnast.

Millele me tugineme

Lähenemine

Kõrvalejäämine teeb haiget ka lühiajaliselt — see ohustab enesehinnangut ja kuuluvustunnet. Aktsepteerimine peab tulema last ümbritsevatelt inimestelt (täiskasvanutelt ja grupilt), mitte ainult kõrvale jäänud lapse „treenimisest“; ühise eesmärgi nimel töötamine parandab suhteid rohkem kui võistlemine. Seepärast on teemal kaks poolt: liitumine ja kellegi teise kutsumine.

Kui tugevalt uuringud seda lähenemist toetavad: mõõdukalt (mitu uuringut, erinevad tulemused)

Hinnang puudutab lähenemist, mitte meie koomiksit — koomiksit ennast pole veel teaduslikult testitud.

Mida ütlevad uuringud

  1. Tõrjutus ohustab kuuluvustunnet, enesehinnangut, kontrollitunnet ja mõttekuse tunnet; pikaajaline tõrjutus on seotud abituse ja depressiooniga.

    tõrjumise uuringute ülevaade (Annual Review of Psychology) · Williams 2007

  2. Lühikeses veebipõhises pallimängus, kus lapsed „jäeti kõrvale“, tabas tõrjutus 8–9-aastasi peamiselt enesehinnangus ja 13–14-aastasi kuuluvustundes.

    eksperiment · 8–9- ja 13–14-aastased lapsed ning täiskasvanud · enesehinnang ja kuuluvus · Abrams et al. 2011

  3. Kui kogu grupp õppis aktsepteerima (programm MOSAIC), oli ATH-ga lastel eakaaslaste seas parem positsioon ja rohkem sõprussuhteid, eriti poistel.

    randomiseeritud uuring suvelaagris ATH-ga laste ja varem tundmatute eakaaslastega · lapsed vanuses 6,8–9,8 · positsioon eakaaslaste seas ja sõprussuhted · Mikami et al. 2013

  4. Ühise eesmärgi nimel koos töötamine oli seotud paremate suhetega eakaaslastega ja paremate tulemustega kui võistlemine või üksi töötamine.

    metaanalüüs · 148 uuringut · varased noorukid · Roseth et al. 2008

Mida me sel teemal ei luba

Et koomiks „leiab teie lapsele sõbrad“. Aktsepteerimine sõltub ka ümbritsevatest — kui laps jäetakse korduvalt kõrvale, soovitame rääkida kooliga.

Peamised allikad

  1. Williams, K. D. (2007). Ostracism. Annual Review of Psychology, 58, 425–452. doi.org/10.1146/annurev.psych.58.110405.085641 abstract
  2. Abrams, D., Weick, M., Thomas, D., Colbe, H., & Franklin, K. M. (2011). On-line ostracism affects children differently from adolescents and adults. British Journal of Developmental Psychology, 29(1), 110–123. doi.org/10.1348/026151010x494089 abstract
  3. Mikami, A. Y., et al. (2013). A randomized trial of a classroom intervention to increase peers' social inclusion of children with ADHD. Journal of Consulting and Clinical Psychology, 81(1), 100–112. doi.org/10.1037/a0029654 abstract
  4. Bierman, K. L., & Furman, W. (1984). The effects of social skills training and peer involvement on the social adjustment of preadolescents. Child Development, 55(1), 151. doi.org/10.2307/1129841 metadata
  5. Roseth, C. J., Johnson, D. W., & Johnson, R. T. (2008). Promoting early adolescents' achievement and peer relationships: The effects of cooperative, competitive, and individualistic goal structures. Psychological Bulletin, 134(2), 223–246. doi.org/10.1037/0033-2909.134.2.223 abstract
  6. Salmivalli, C., Lagerspetz, K., Björkqvist, K., Österman, K., & Kaukiainen, A. (1996). Bullying as a group process: Participant roles and their relations to social status within the group. Aggressive Behavior, 22(1), 1–15. doi.org/10.1002/(SICI)1098-2337(1996)22:1<1::AID-AB1>3.0.CO;2-T metadata
  • kokkuvõte kokkuvõte või täistekst loetud
  • metaandmed bibliograafilised andmed kontrollitud
  • asutus asutuse ametlik dokument

Kes selle koostas ja millal

Koostanud Ink & Brave'i toimetus meie tõendusbaasi põhjal (allikaid kontrollitud 8. novembril 2026, viimati uuendatud 9. novembril 2026).

Kuidas me allikaid kontrollime Kõik allikad

Boonus, mitte kodutöö

Kui tuju on

  • Kui teie lapsele meeldib mõni klassikaaslane, võite ta külla kutsuda — loetud raamat on hea põhjus kokku saada.
  • Ärge küsige pidevalt, kas ta on „juba sõbrad leidnud“. Olge lihtsalt olemas, kui ta tahab rääkida.

Kui koomiksist ei piisa

  • Teie laps on pikka aega kõrvale jäänud, ei taha kooli minna, on kurb või kardab.
  • Keegi teeb talle korduvalt haiget, mõnitab teda või jätab teda meelega kõrvale — see on kiusamine ja täiskasvanud peavad tegutsema (vt teemat Usaldusväärsele täiskasvanule rääkimine).
  • Rääkige klassijuhataja, koolipsühholoogi või nõustaja või lastepsühholoogiga.

Vajate kohe abi? Kui keegi on ohus, helistage kohalikule hädaabinumbrile — EL-is 112, Ühendkuningriigis 999, USA-s ja Kanadas 911, Austraalias 000. Laste ja vanemate abitelefonid riikide kaupa

Korduma kippuvad küsimused

Kas koomiks võib aidata last, kes on klassis kõrvale jäetud?

Koomiks annab teie lapsele väärika rolli ja laseb tal harjutada, mida öelda, et mänguga liituda, ja kuidas äraütlemisega toime tulla. Kuid see ei saa tõrjutust üksi lahendada — kui see jätkub või kui tegu on kiusamisega, peavad kool ja täiskasvanud tegutsema.

Kas loos võib olla päris sõber?

Jah. Vanemad kutsuvad vanemaid ja igal lapsel on oluline roll. Koomiks võib olla põhjus kokku saada — aga see ei leia kellelegi sõpru ja kiusamise korral ei asenda see kooli ega täiskasvanuid.

Kas mu lapsest ei saa teiste „projekt“?

Ei. Keegi ei saa teada, miks ta kutsuti, ja kedagi ei visata välja. Grupp tegeleb ainult ühiste teemadega, mitte kunagi ühe lapse isiklike probleemidega.

Lugemist lapsevanematele

  • Artikkel valmimisel Mida teha, kui keegi teie lapsega ei mängi?
  • Artikkel valmimisel Kuidas lapsed empaatiat õpivad?
Isikupärastatud lugu

Isikupärastatud raamat: Sõbrad

Isikupärastatud raamat sellel teemal — lugu hinnaga 9,90 € (1 lugu · 16 lehekülge) või terve seiklus hinnaga 24,90 € (3 lugu · 48 lehekülge), pildiraamatu või koomiksina. Kõigepealt tasuta kangelase joonistus.

Maailmad, kus teema on põimitud maailma seadusesse

Seotud