
Mida teie laps harjutab
Viha märkamine kehas, peatumine, rahunemine (näiteks „draakoni hingamisega“) ja sõnadega ütlemine, mida ma tahan — kellelegi haiget tegemata.
Kangelasel on võime, mis plahvatab, kui ta vihastab. Eelviimasel leheküljel näeb ta, et sõber ehmus; viimasel leheküljel kasutab ta hingamist ja ütleb, mis teda vihastab. Võte tuleb loos ette kaks korda ja lõpus ütleb kangelane selle lihtsate sõnadega välja.
Viis sammu, mida teie laps harjutab
Märka märke kehas
Kuumad põsed, rusikad, pekslev süda — „vulkaan ärkab“.
Peatu ja astu tagasi
Peatu, astu samm tagasi, käed endale. Ära tee kellelegi haiget.
Rahune
Aeglane „draakoni hingamine“ nagu sünnipäevaküünalde ärapuhumine, viieni lugemine või rahulik koht.
Ütle sõnadega, mida tahan
„Ma olen pahane, et sa mu torni ümber lükkasid. Ma tahan selle uuesti ehitada.“
Tee heaks, mis valesti läks
Kui midagi läks katki või kellelegi tehti haiget — vabanda ja aita.
Kuidas lugu seda näitab
Kangelasel on võime, mis vihastades välja purskab — tuli, torm, magnet. Teie laps valib maailma; oskus on alati sama.
- 1 · Avasta
Kangelase vulkaan purskab ja rikub midagi toredat. Vana draakon näitab, kuidas puhuda, kuni tuli vaibub.
- 2 · Proovi
Teie laps mõtleb välja, mida kangelane plahvatamise asemel ütleb. Raskemal hetkel proovib kangelane seda — ja see töötab vähemalt pooleldi.
- 3 · Õpeta
Väike draakon on vihane. Kangelane annab nõu oma sõnadega; teie laps saab Kangelasekaardi „Kui mul sees keeb, …“.
Raamatu viimane lehekülg: sama samm kodus — kui õde klotsitorni ümber lükkab.
Vanuse järgi
- Areng
- Oskab eristada põhitundeid (rõõm, kurbus, viha, hirm); tagasihoidmist ja ootamist alles õpitakse. Aitavad üks samm ja üks sõna tunde jaoks. Pons et al. 2004; Diamond & Lee 2011
- Loos
- Lühike lugu ilma pingeta; viha kui väike loom või ilm, üks samm (hingamine). Vanem loeb koomiksi ette.
- Areng
- Mõistab järk-järgult segatundeid ja seda, et tundeid saab varjata; oskab märgata, mis teda vihastas. Pons et al. 2004; Harter & Buddin 1987
- Loos
- Täielik viiesammuline rutiin; kangelane nimetab tunde ja ütleb lause, mille teie laps välja mõtles.
- Areng
- Tundlik „sa pead“ ja kontrolli suhtes — kontrolliv toon halvendas 11–12-aastaste sügavamat õppimist. Aitab oma vallandajate tundmine. Vansteenkiste et al. 2005
- Loos
- Viha sõprade seas ja mängudes; rõhk on sõnadel ja heastamisel, vähem „võlul“.
- Areng
- Kontrollivalt edastatud reeglid olid noorukitel seotud suurema trotsiga; seepärast pakume oma plaani ja austust, mitte loengut. Van Petegem et al. 2015
- Loos
- Ilma moraalilugemiseta, rohkem huumorit ja rohkem omaenda valikuid; näiteks stiil nagu manga või grafiti.
Millele me tugineme
Lähenemine
Emotsioonide juhendamine: tunded on lubatud, haiget tegemine mitte. Täiskasvanu nimetab tunde ja aktsepteerib seda ning alles siis otsite koos lahendust. Laste enesekontroll paraneb harjutamisega, mis järk-järgult raskemaks muutub — seepärast kordub võte loo sees.
Hinnang puudutab lähenemist, mitte meie koomiksit — koomiksit ennast pole veel teaduslikult testitud.
Mida ütlevad uuringud
Emotsioonide juhendamist — tunde märkamist, nimetamist, aktsepteerimist ja lahenduse otsimist — kirjeldas John Gottmani meeskond.
Pärast vanemlusprogrammi Tuning in to Kids juhendasid vanemad oma laste emotsioone rohkem ja eirasid neid vähem.
Sama programmi järgmises uuringus oli lastel pärast vanemate kursust vähem käitumisprobleeme, õpetajate hinnangul.
Peatumine ja tagasihoidmine (täidesaatvad funktsioonid) paraneb lastel harjutamisega, mis järk-järgult raskemaks muutub.
Populaarset ideed, et „tahtejõud saab otsa“, suur kordusuuring ei kinnitanud (d = 0,04) — seepärast me seda oma lugudes ei kasuta.
Mida me sel teemal ei luba
Et koomiks lõpetab vihapursked. Tõendid on vanemlusprogrammide kohta; koomiksit ennast pole veel testitud.
Peamised allikad
- Gottman, J. M., Katz, L. F., & Hooven, C. (1996). Parental meta-emotion philosophy and the emotional life of families. Journal of Family Psychology, 10(3), 243–268. doi.org/10.1037/0893-3200.10.3.243 metadata
- Havighurst, S. S., Wilson, K. R., Harley, A. E., Prior, M. R., & Kehoe, C. (2010). Tuning in to Kids: Improving emotion socialization practices in parents of preschool children. Journal of Child Psychology and Psychiatry, 51(12), 1342–1350. doi.org/10.1111/j.1469-7610.2010.02303.x abstract
- Havighurst, S. S., et al. (2013). "Tuning into Kids": Reducing young children's behavior problems using an emotion coaching parenting program. Child Psychiatry & Human Development, 44(2), 247–264. doi.org/10.1007/s10578-012-0322-1 abstract
- Eisenberg, N., Spinrad, T. L., & Eggum, N. D. (2010). Emotion-related self-regulation and its relation to children's maladjustment. Annual Review of Clinical Psychology, 6, 495–525. doi.org/10.1146/annurev.clinpsy.121208.131208 metadata
- Diamond, A., & Lee, K. (2011). Interventions shown to aid executive function development in children 4 to 12 years old. Science, 333(6045), 959–964. doi.org/10.1126/science.1204529 metadata
- Hagger, M. S., et al. (2016). A multilab preregistered replication of the ego-depletion effect. Perspectives on Psychological Science, 11(4), 546–573. doi.org/10.1177/1745691616652873 abstract
- Pons, F., Harris, P. L., & de Rosnay, M. (2004). Emotion comprehension between 3 and 11 years: Developmental periods and hierarchical organization. European Journal of Developmental Psychology, 1(2), 127–152. doi.org/10.1080/17405620344000022 metadata
- Harter, S., & Buddin, B. J. (1987). Children's understanding of the simultaneity of two emotions: A five-stage developmental acquisition sequence. Developmental Psychology, 23(3), 388–399. doi.org/10.1037/0012-1649.23.3.388 metadata
- Vansteenkiste, M., Simons, J., Lens, W., Soenens, B., & Matos, L. (2005). Examining the motivational impact of intrinsic versus extrinsic goal framing and autonomy-supportive versus internally controlling communication style. Child Development, 76(2), 483–501. doi.org/10.1111/j.1467-8624.2005.00858.x abstract
- Van Petegem, S., Soenens, B., Vansteenkiste, M., & Beyers, W. (2015). Rebels with a cause? Adolescent defiance from the perspective of reactance theory and self-determination theory. Child Development, 86(3), 903–918. doi.org/10.1111/cdev.12355 abstract
- kokkuvõte kokkuvõte või täistekst loetud
- metaandmed bibliograafilised andmed kontrollitud
- asutus asutuse ametlik dokument
Kes selle koostas ja millal
Koostanud Ink & Brave'i toimetus meie tõendusbaasi põhjal (allikaid kontrollitud 8. novembril 2026, viimati uuendatud 9. novembril 2026).
Kui tuju on
- Kui olukord on rahulik, võite koos mängida „draakoni hingamist“ — kes suudab aeglasemalt puhuda?
- Kangelasekaardi võite panna külmkapi uksele. Kui teie laps seda ei taha, pole hullu.
Kui koomiksist ei piisa
- Vihapursked on väga sagedased või pikad või teie laps teeb nende ajal haiget endale või teistele.
- Vihaga käivad kaasas kurbus, hirm või probleemid koolis.
- Sellisel juhul rääkige lastearsti või perearsti, koolipsühholoogi või nõustaja või lastepsühholoogiga.
Vajate kohe abi? Kui keegi on ohus, helistage kohalikule hädaabinumbrile — EL-is 112, Ühendkuningriigis 999, USA-s ja Kanadas 911, Austraalias 000. Laste ja vanemate abitelefonid riikide kaupa
Korduma kippuvad küsimused
Kas viha on lastel normaalne?
Jah. Viha on tavaline tunne. Koomiks ei näita teie lapsele, et ta ei tohi vihastada — see näitab, kuidas rahuneda ja öelda, mida ta tahab, kedagi kahjustamata.
Mis on draakoni hingamine?
Aeglane väljahingamine, nagu puhuks teie laps tordil küünlaid ära. Loos näeb kangelane, kuidas draakon seda teeb, ja proovib siis ise.
Kas ma pean last „õpetama“, kui ta on vihane?
Ei. Lugu näitab samme. Vihapurske ajal piisab, kui jääte rahulikult lähedale; loost võite rääkida hiljem, kui olukord on rahulik — kui soovite.
Lugemist lapsevanematele
Isikupärastatud raamat: Viha ja rahunemine
Isikupärastatud raamat sellel teemal — lugu hinnaga 9,90 € (1 lugu · 16 lehekülge) või terve seiklus hinnaga 24,90 € (3 lugu · 48 lehekülge), pildiraamatu või koomiksina. Kõigepealt tasuta kangelase joonistus.






